Vuosttaš Ivgu-gávttit
Vuosttaš gáhppálagat Ivgu gávttis gorrojedje vuosttaš Sámedikki rahpamii jagi 1989:s. Gávttit gorrojedje sámediggeáirasiidda Gáivuotnalačča guoktá Mary Mikalsen Trollvik ja Lars Nilsen Marakat. Guhká ledje dát dat áidna Ivgu gávtti mat gávdnojedje ja soai leaba luoikan gávtti earáide.
Sihke Mary Mikalsen Trollvik ja Lars Nilsen Marakat leabba goappašat gullevačča Gáivuona sámesearvái, mii lei dat searvi mii álggahii ja láidestii servodaga fas atnuiváldimis Ivgu gávtti.
Dat vuosttaš nissongávtti goaruiga Eva-Britt Vars ja Berit Sivertsen. Njálfáhta hápmii Mary Mikalsen Trollvik, veahkkálaga earáiguin. Lene Anthonsen
bárgidii njálfáhttii báttiid. Mary Mikalsen Trollvik gákti lea ain anus ja sus lei gákti badjelis go sártnui ON álgoálbmotbeivviid rahpamis. Maŋŋil dan lea Marys dávjá gákti leamašan badjelis, danin go gákti su mielas ain lea hui heivvolaš fiinnis.
Das lea sáhka gullevašvuođas (identitehtas). Gákti vuosihii sámevuođa. Giella mus gal lei, muhto gákti čalmmustahtii sámevuođa. Mun gal liikon gáktái, dat lea hui heivvolaš.
Mary Mikalsen Trollvik, 2015
Guhka lei dát dat áidna nissongákti Ivgus. Mary Ivgu-gákti danin oallu nissonolbmot luike, eaige buot dát nissonolbmot dáidán leat seamma sturrodagas go Mary.
Vuosttaš dievdogákti
Vuosttaš dievdogávtti goaruiga Berit Sivertsen ja Eva Britt Varsi. Boahkána lea Kjellaug Isaksen dahkan. Gávtti goaruiga Lars Nilsen Marakattii, guhte válljejuvvui sámediggái jagi 1989:s. Maŋimus sákkaldagaid goaruiga Gunnvor Guttorm ja Ann Ingebjørg Svineng go Lars Nilsen Marakatas lei gákti badjelis vuolggadettiin Sámedikki rahpamii.
Seamma go nissongávttiin, de dievdogávtti nai luoikkahuvvui buohkaide geat dárbbašedje gávtti, ja nu lea ollu guovllu dievdduin dát gákti leamašan badjel.
Lei veaháš ártet go vuosttaš geardde cogget gávtti, seammás in eahpidange ahte mun háliidin gávtti. Dalle lei nu ahte olmmoš ii báljo adnojuvvon
sápmelažžan ovdal go gákti lei badjelis, dat lei dego deháleappot go giella. Mii han oruimet dáppe, Davvi-Romsalaččat ja gilláimet danin go mis ii lean gákti.
Lars Norvald Nilsen Marakat, 2015
Dađibahábut bulii gákti maiddái dalle go Lars Nilsen Marakat viessu bulii jagi 2011.
Ovtta gitta 200 gáktái
Guhtta jagi maŋŋil go vuosttaš Ivgu-gávttiid ledje gorron, de gákti nu movt dál lea almmolaččat dohkkehuvvui. Guokte jagi maŋŋil go gákti formálalaččat dohkkehuvvui jagi 1995:s, ledje gorron 200 gávtti, muitalii Lene Antonsen «Álgu- Ivgu-gávtti» rahpasčájáhusas jagi 2015:s.
Gákti lei mus vuosttaš geardde badjelis Totalteáhtera vuosttaščájálmasa «Læstadius birra/Ei forestilling om Læstadius» riemuin. Berit Sivertsen – guhte goarui fiinna beallemas molssafárddaid mat mis ledje badjelis čájálmasas, ja jearai ahte galggašii go son goarrut gávtti munnje ja mu villjii, Berntii. Dan moai háliideimme. Mus lea gákti leamašan badjelis festiválain, ristejaččain, heajain ja eará doaluin – muhto mus ii lean gákti badjelis áhku hávdádeamis. Dat lei anus čájálmasas «Siste kveld med mamma», mas mun ledje lávddi nalde ja lávlon: «Mii báhčit galbbaid, mii báhčit galbbaid, mii báhčit galbbaid, daid sámegielat galbbaid/Vi skyt på skiltan, vi skyt på skiltan, vi skyt skiltan, de samiske skiltan…. Reasta lea historjá.
Stein Gunnar Bjørn, 2015.
Mer om Lyngekofta
Se “Hvem kan bruke kofte?”, NRK
Se filmen Dressing up in Sami Identity / Kle seg opp i samisk identitet
En film av Anita Lervoll og Mahmadou Naman Traore
Film og tekst Dressing up in Sami Identity
