Sámi giellaláhka fápmuibođii Gáivuona suohkanis jagi 1992. Láhka vuolggahii garra ja soahpameahttun riiddu, mii bisttii olles logijageáigodaga.

Soahpameahttunvuođat ja nákkut sámevuođa birra Gáivuonas eai lean ođđa dáhpáhusat, muhto dalle go sámi giellaláhka fápmuibođii jagi 1992 de riiddut ollásit háddjejedje suohkana álbmoga guovtti oassái.

Digaštallamat sihke mediain ja priváhta ruovttuid ledje hui dovduičuohcci ja soahpameahttumat. Sii geat bures vuostáiválde sámi giellalága ja háliidedje nannet ja ovddidit sámi giela ja kultuvrra suohkanis, ja sii geat dovde ahte politihkkarat badjelgehčče sin eaige ollinge hálliidan iežaset dovdáhit sámevuođain, ledje garrasit vuostálaga. Jagi 1994:s go suohkana sámegiela namma  Gáivuotna, sajáiduhttojuvvui bajimussii suohkana galbii, de dat vuolggahii garra suhtu oallugiin. Sámegielat galbbaid  teavstta geahččaledje jávkadit málain ja velá nai báhčalit rámsun, ja máŋga suohkanbargi álggahedje čuohcinjoavkku man ulbmil lei oaččuhit suohkana eret giellaguovllus.

 

Dáruiduhttin

Riidduid duogáš ledje ollu ja iešguđetláganat. Sápmelaččaid váile 100 jagi guhkes dáruiduhttin lea garrasit váikkuhan, maiddái Gáivuonas. Maŋimus máilmmisoađi vuolde Finnmárkku ja Davvi-Romssa boaldin jávkadii eanas oasi sámi ja kvena fysalaš kulturárbbis. Go suohkanis fas galge cegget viesuid maŋŋil soađi, de lei dušše   dáža bealli mii deattuhuvvui. Oallugiidda maŋimus máilmmisoahti lei dat mii oalát jávkadii sámevuođa. Jus guđđe sámevuođa ja nekte dážan ja sin mielas dat dagahii čuovgadat boahtteáigi . Mánát geat bajásšadde maŋŋil soađi ohppe dušše dárogiela, ja sámegiella šattai ”gievkkangiellan”.

Sámegiella ja kultuvra badjelgehččojuvvui, ja oallugat dovde sihke bákčasa ja heahpatvuođa sámegielain. Sámi giellalága ásaheapmi 90-logus mearkkašii ahte suohkan fas áiggui váldit adnui juoga man olbmot oalát ledje guođđán, ja oallugiidda lei dát seamma go boares hávvesajiid ođđasiid hávvádit. Riiddut sámi giellalága olis leat oallugat  eahpitkeahttá vásihan lossadiin ja váibadahttin. Bearrašat riidaledje, ustitvuođa boatkanedje, ja riiddut ledje maiddái oidnosis sihke skuvllain ja bargosajiin.

Seanadeapmi

2000-logu mielde leat riiddut jaskkodan. Raportta ”Dáistaleapmi, heahtedilli ja seanadeapmi – (kamp, krise og forsoning)”, de lea seanadeapmi čađahuvvon Gáivuona servodagas. Raportta leaba Asle Høgmo ja Paul Pedersen (NORUT) čállán, suohkana ovddas jagi 2004:s. Duogáš lei go suohkan dáhtui árvvoštallat čađahuvvon sámepolitihkalaš doaibmabijuid. Vuostálastit leat dohkkehan ahte sámegiella lea ealáskahttojuvvon, ja ahte doaibmabijut eai guoskka sidjiide eanet go maid sii fertejit dohkkehit. Seammás leat sii geat dan háliidit, ožžon vejolašvuođa ieža oahppat sámegiela ja maiddái sin mánát, ja vuorasolbmot ožžot maiddái vejolašvuođa gullat ipmilsáni ja sieludivššu iežaset eatnigillii, boahtá ovdan raporttas.

 

Riddu ja “Máinnašit eatni /Hurra for mamma”

Riddu Riđđu festivála lea ožžon olu gudni go mearrasámi kulturárbbi leat nagodan jorgalahttit heahpatvuođas rámisvuhtii. Dađistaga go festivála ahtanušai dobbelii suohkan- ja riikkarájáid, de maiddái vuosteháhku ja hárdin nogai.

Jagi 2001:s lei Totalteáhteris álgočájálmas Riddu Riđu festiválas bihtáin «maŋimus eahket etniin/Siste kveld med mamma». Bihtás deaivvadit golbma vieljažaga oktan áhkáiguin eatniset 90-jagi riegádanbeaivvi ávvudit. Okta vieljažagain lea váldán oahpu universiteahtas, ja dalle gávnnahan ahte sii han leat sápmelaččat. Dása gal earát bearrašis eai mieđa. Dán čájálmasas ráhkaduvvui oanehisfilbma «Máinnašit eatni/Hurra for mamma», ja lea čájehuvvon festiválain sihke  sisriikkalaččat ja olgoriikkas.

NRK programmer:

Brennpunkt – Samisk skyteskive 2001

NRK – Den stille kampen
Da Susann oppdaget at hun var same, ble hun flau. Det samiske ble forbundet med noe skamfullt og uønsket.

Skam og stolthet, NRK

Aktuelle lenker

Fyrer løs mot samisk språk, Dagbladet 2001

Språkstriden over i Kåfjord, Nordlys 2004

Den hete høsten – læreplanmotstanden i 1997, Samisk skolehistorie 5, 2011

Fakta om språkloven

• Samelovens språkregler ble iverksatt i 1992
• Omfatter kommunene: Kautokeino, Karasjok, Porsanger, Tana, Nesseby, Kåfjord (Troms), Lavangen, Tysfjord og Snåsa
• Formål: bevare og utvikle samisk språk ved å styrke bruken i offentlig sammenheng